Simunas toimusid kartulitalgud

Tekst: Andres Pulver, Virumaa Teataja
Fotod: Ellen Anett Põldmaa

Põldmaade kartulikasvatusperekond kutsus pühapäeval kõiki huvilisi Simunasse kartulivõtutalgutele, et näidata, kuidas vanasti kartulit võeti. Kohale kogunes poolesaja inimese ümber, pooled neist olid lapsed.

Aasta rahvapõllumeheks valitud Gustav Põldmaa ütles, et ennekõike laste pärast saigi kartulitalgud ette võetud. “Mõtlesime selle peale juba kevadel,” rääkis ta. Nimelt on Simuna lähedal Kissal oleva suurel kartulipõllul kivine nurk, kuhu tehti kivide vahele kakskümmend lühikest vagu.

Esimene vagu aeti lahti kartulimutiga. Kulle Põldma pajatas, et vanasti aeti taludes kevadel vaod sisse ja sügisel vaod lahti ikka mutiga, mida vedas hobune. Väiksemates majapidamistes kasutati ka inimjõul veetavat mutti. “Ikka naine vedas, nemad on ju tugevamad,” muheles Kulle Põldmaa. Hobust muti ette rakendamiseks polnud, nii pandi mutt köiega traktori taha ja väikestest viperustest hoolimata saigi esimene vagu lahti aetud ning lapsed tormasid kartuleid korjama

Teadmine, et enda korjatud kartulid saab koju kaasa viia, andis indu juurde. Ikka suuremad kollased mugulad kõigepealt. “Võtke väikesed ka üles, need on palju magusamad,” soovitas Gustav Põldmaa. Ja kiiresti kadusid ka pisikesed mugulad ämbritesse. Suurem osa vagudest aeti siiski lahti rootormasinaga, ehkki paar vagu võeti üles päris käsitsi, tehnikat kasutamata.

Alo Põldmaa rääkis, et nende perefirmal K&G Saarelt kartulivõtmiseks mõeldud vanaaegset rootormasinat, mis mugulad laiali loobib, ei ole. “Aga küla pealt ikka õnneks leidsime,” lausus ta. “Otsisime välja ka erinevaid riistasid, mida on aegade jooksul kartulivõtul kasutatud,” näitas Alo Põldmaa kartulipõllu veerele üles seatud pisikest näitust, kust sai vajadusel ka endale kartulivõtuks sobiliku “abimehe” põllule kaasa võtta. “Ja pärast saate enda korjatud kartulid margapuuga ära kaaluda ning numbrid arvelaual kokku lüüa,” soovitas Kulle Põldmaa.

Naabrusest Orguse külast kartulitalgutele sõitnud Tõnis Jairuse arvates on kartulitalgute idee ülimalt vahva ja tänuväärne. “Endal meil kartulit maha pandud pole, eks lapsed vanaema juures on küll kartulivõttu näinud, aga siin on neil väga lõbus võidu kartulit võtta,” sõnas Jairus. “Ja vanematel inimestel tekib mõnus nostalgiatunne.”
“Minul on kõige rohkem,” teatas pisike perepoeg Sebastian. Jairuste pere sõitis talgutelt koju päris korraliku noosi talvekartulitega.

Gustav Põldmaa rääkis, et sellel põllulapil kasvas Saksa päritolu kartulisort Afra. “See on meie lemmik pudrukartul,” kõneles ta ja lisas, et Afra on väga ühtlaste mugulatega ning säilitab keetmisel ilusa kollase värvuse.

Kellel oma käega korjatud kartulitest väheks jäi, sai kingituseks kaasa 2,5 kg kotikese kaubanduse jaoks pakitud kartuleid. Lisaks jagati infot erinevate kartulisortide kohta ja ka kartulitoitude retsepte.

Teksti allikas Virumaa Teataja